NAD LÄKSID MÖÖDA VAENLASTEST

NAD LÄKSID MÖÖDA VAENLASTEST
13.01.2012

Pühendatud Jumala sulastele, misjonäridele, lihtsatele ja julgetele Jeesusest tunnistajatele, kes teenisid Jumalat kartmatult, kes teevad seda praegu ja neilegi, keda Jumal selleks kutsub.

Nad läksid mööda vaenlastest,
kes olid valmis tapma neid.
See oli usuproov ja test,
kas valmis käima raskeid teid.

Nad olid valmis astuma
hoolimata pilkesõnadest;
ka puudust nälga taluma,
et rääkida saaks Kristusest.

Töö, see raske, vilja kandis –
nii Jumal austatud sai.
Ta oma ligiolu andis
ning nad jälle koju tõi.

Läbi sügavatest orgudest
ja kõrguvatest mägedest;
mööda kuiva kõrbeteed,
kus nõnda vähe leidus vett;
kui raevutsesid mereveed,
nad tundsid Tema kätt.

Ta oli neile ligidal
ja valvas öösel nende und.
Ei lasknud võita tigedal,
kui kätte jõudis raske tund.

See sulle tundub nõnda kauge,
kuid see pole kättesaamatu.
Kas on su tee siis nõnd lauge,
et raskus mure tundmatu?

Kristus sindki läkitanud
põllule nii laiale.
Võimalused sulle andnud,
et lõikust tuua Temale.

Lugematud naised mehed
kuuletusid Jeesusel.
Täna seda kutsed kuuled:
Tule osalema lõikusel!

Ära karda raskeid teid –
seal käinud paljud rändurid.
Nad rõõmu Jumalale tõid –
usu läbi sündis imesid.

Kui meil oleks silmi näha
Looja armastavat hoolt
ning Teda mitte saata ära
oma elus igalt poolt.

Nõnda juhtuda ei saagi,
et me kuulutame Kristusest,
kui me elada ei tahagi
osa saades raskustest.

Jeesus Kristus vastu võta
ja ole hoolas õppima.
Usus armastuses tõtta
aina kõrgemale kasvama.

Siis raske töö on õnnistuseks
ja taganebki vaenujõud,
kui su suureks elumõtteks
on kustutada vaimupõud.

Ta viib sind läbi orgudest,
üle kõrguvatest mägedest;
toob välja hukutavast veest,
läbi pilgetestki kannab;
kõikepidi hoolitseb su eest –
pea sul kauni kodu annab.

VAEVU MÄRKAN LUMEHELBEID

Vaevu märkan lumehelbeid,
viltu vajunud tuult.
Vaevu tajun helbeid kergeid,
mis langevad hallist taevast.

Valge maa, hallikas taevas,
teerada mattunud lumme.
Nii tundmatult langemas
läbi tungiva päikese ette.

Tervitab ärkajat hommiku pehmus
päikese kuldsed kiired õrnad.
Valgus on lume üle võidus –
hallis taevas sädelevad sädemed.

Kraavis võsa on pruuni tooni –
lumi ei praksu kuuele.
Päev on siiski valguse moodi,
mahedas päevas päikese kiireke.

Pole veel lakanud lumesadu,
veelgi sajab kohevat lund.
Päike teeb hallis taevas tiiru,
tungib läbi halluse tume kuld.

Lootusepäike!

 

Neil talvistel pimedatel päevadel on suur rõõm igast päikesekiirest. Samamoodi toob rõõmu iga lootusekiir, mille Jumal saadab. Nendest kiirtest moodustub suur valgus, nii nagu päikesekiirte taga on päike ise. Võtkem vastu need kiired ja mingem edasi lootuses!

LOOTUSEPÄIKE

Jumal on kinkinud lootusepäikese,

andnud igatsuse inimlapsele,

toonud meeltesse armu tee,

saatnud Trööstija hingele.

Oh, millist Jumalat ma teenin!

Kui rohked on tema õnnistused.

Igal päeval tema ermu naudin –

kui imelised on Jumala teed!

Ta kingib sooja päikese

ning värvide mängu ilu.

Toob inimese rõõmule,

annab südamele rahu.

Kui võrratu on tema loodu,

millised hetked, mida näen.

Ta on kinkinud särava koidu

ning meeli kütkestava eha,

kui magama läen.

Jumal on kinkinud tahet –

tahet tema Sõna järgida.

Jumal on andnud mulle tarkust

oma sõnast aru saada.

Ta on saatnud Trööstija,

kes õpetab käima õigel teel.

Ma igavikuski Jumalat kiidan

Tema imeliste tegude eest.

Jumal uue päeva annab,

milles võin teda teenida.

Mind oma tallekest kannab –

Mu Jumal on võrratult hea!

Pole parimat leidnud ma elus,

kui järgida Jumala teed.

Teda kiites on mu süda rõõmus –

on elu parimad hetked need.

IGA ÕIEKENE MEIE ELUS

Iga õiekene meie elus

imekaunis on.

Väike õielehekene ilus

palju rõõmu toob.

Nii võime naeratada

igal uuel päeval.

Võime rahu tunda

sellel kaunil hetkel.

Jumal kingib meile

palju õisi lõhnavaid.

Valgust meie teile,

hetki eredalt säravaid.

Iga õiekene meie elus

saab olema uueks alguseks.

Iga saabuv aasta uus

Jumala rohkeks õnnistuseks.

Iga õiekene meie elus

taas algus on.

Iga täituv eluaasta uus

koos Jumalaga rõõm.

MÖÖDUB RUTTU AEG

Möödub ruttu aeg,

mööduvad päevad.

Kuud ja aastad läevad-

varsti algamas uus päev.

Aeg mind rõhub kiirusega.

Tahtmine jääb ajale alla.

Aeg ajatus lõputusega,

tormides üle kallab.

Oli päev, see oli eile,

nüüd täna ja otsa saab.

Oli aeg teha tempe-

täna uus leht avaneb.

Uues ajas elan juba.

Möödunud aeg on minevik.

Aega keerata mul pole luba-

aeg on hetk ja olevik.

LÄINUD AASTAD

Läinud on aastad pikad

aga ei mõista ikka,

mis sinuga on elus toimunud.

Üksi vaid Jumal teab,

mis peab juhtuma,

elukulgu targasti juhib Ta.

Mured ta rõõmuks muudab,

kurbuses lohutab.

Aega annab elada targasti.

Tarkust nüüd esmalt nõua,

Jumala teele jõua,

Temas on auline vägi.

Jumala juurde sõua,

armu ja halastust annab,

Tema kes loonud ilmamaad.

Juhtunud mõista ei oska-

Jumala peale looda.

Kasuks tuleb kõik, mis sündimas.

Miks oli eile,

miks tuleb homme,

miks on olevik mu ümber?

Miks naerab vares,

miks karjub kuldnoka poeg?

Miks on ussikene veres?

Jumal vaid seda teab,

mind oma lapseks peab-

Jumalas on minu eesmärk.

Kui vajun alla,

Jumal mind tõstab-

Kuristiku servalt päästab

Tänuga kiidan,

Jeesust ma ülistan.

Tule oh Püha Vaim, täida mind!

Alandlik palve,

südameigatsus-

Jumala juures on rahuriik.

KUI ÜKS MÖÖDUNUD HETK

Kui üks hetk on möödunud aasta-

päevad ja nädalad on seal reas.

Ma seisan ja aastale tagasi vaatan

ja üks mõte saab elavaks mu peas.

Kuis Jumal hoidnud mind päeval,

öösel oma käed laotanud mu üle,

juhtinud astuma õigel rajal,

avanud mulle oma õnnistuste süle.

Tasandanud tee mu jalge all,

tundmatuses toonud tuntut.

On langenud maha kartuse vall-

mu Jumal mind kõikjal on kandnud!

Nüüd ootan ma iga algavat päeva-

üheskoos Päästjaga elada on rõõm.

Ja seegi tundmatult uus aasta

koos Jumalaga saab olema ususamm.

Sel uuel hetkel tahan olla

koos Jumalaga igavesti.

Tule koos minuga risti alla,

sealt voolab meile eluvesi.

Uut jõudu saab hing eluveest

ja iga päev kui pärl särab aastas.

Tänu ülistus möödunud päevadest-

Jumala arm kui päikene helkjas.

Kiida Jumalat risti eest,

mille läbi julge võid olla.

Jeesus voolib kõigist su päevadest

usu läbi sammu pika.