SÕNADEST

palju ma sõnu pildunud

Palju ma sõnu pildunud olen,

mis kurbust ja pisaraid tõid.

Nüüd Sinu ette kurvana tulen,

mu sõnad sinulgi haavasid lõid.

Su vaikset häält ei kuulanud mitte,

et oleksin võinud vaikida ma.

Nüüd mulle viletsus tulnud kätte,

kuid sõna tagasi võtta ei saa.

Kingi mul tarkust rääkida sõnu,

mis lohutust tooksid hingel kurval,

milledes leiduks nii palju rõõmu,

et leevendus tuleks raskel vaeval.

Mu huuli puuduta oma käega,

et kurbust lakkaksin sulle toomast,

et võiksin rääkida Vaimu väega

etutee valikust parimast.

Sa annad andeks mu suure süü,

mu uhkuse alandad põrmu.

Selga mul paned õiguserüü –

tänuks sulle ei jätku mu sõnu!