Aina rohkem kohtan looduses sügiseseid värvikombinatsioone. Pihlakad punavad, tuul lennutab kõnniteel kollaseid ja rohelisi lehti, arooniahekk on marjadest lookas ning õunapuud uhkeldavad saagiga. Kõike seda nähes pean tunnistama, et hoolimata patu tagajärgedest looduses, on me ümber palju ilusat.
Ja kui kaunites toonides on sügisesed lilled! Nende ilu säras saab kogu ümbrus kauniks. Meil on mida õppida. Oleme Jeesuse Kristuse õpilased, otsekui lilled, mis õitsevad. Nii nagu inimesed tunnevad rõõmu lilledest, võivad meie kaaslased tunda rõõmu ka meist. Meie eesõiguseks on muuta paljude inimeste elud säravateks tänu Kristuse armastusele.
Üks minu õpetajata armastas korrata lauset: "Elu on lill." Kui palju rõõmu on meie elus, kui oleme Jumala lilled! Lilled õitsevad ka siis, kui on rajuilm, nad õitsevad siis, kui päike maad kõrvetab, nad õitsevad nii soodsates kui ebasoodsatest tingimustes. Jumal on varustanud meid kõige vajalikuga - meie osa on olla Jumala armastuse kandjad!
ME ÕITSEME KUI LILLED
Me õitseme kui lilled -
kaunid õied lõhnavad.
Me Jumala õied,
kes vankumatult säravad!
Kas tunneb maailm ära
meis Jeesuse lõhna?
Kas mõistab taevalikku sära,
mis meist on paistmas?
Või koguni on petlik
meie õielehtede ilu?
Või aroom on kurvalt vastik -
ei peegelda ta Jeesuse ilu?
Kas õied vormitud on Jumalast?
Kas Jeesus lõhnastanud meid?
Ma tahan Jeesusele õitseda -
Tema mind lõhnavaks teeb.
Tahan kanda Tema lõhna,
olla säravaks õieks kauniks.
Tahan, et Tema mind võiks täita,
et Tema lõhn iial ei lõpeks!
Et ilu kaunis ei tuhmuks ära,
ja oma mina ei saaks kasvada,
et kõik võiksid vaid näha
minu armast Päästjat elavat!
No comments:
Post a Comment