Valus noomitus

ÄRA PÕLGA NOOMIMIST!

august 2011

Mõtled küll, et oled püha,

kuid patustad ikka üha.

Ja kui keegi noomib pattu,

ketseriks ta sead ruttu.

Patu tagajärjed rasked,

kui sa pühadusest nõrked,

kuid see on su enda viga,

et su elu aina häda!

Arvad küll, et oled õige,

aga Jumal liialt range.

Kui sõber noomib su pattu,

sa ütled tal: „Tõmba uttu!“

Ja saadki justkui pühamaks,

kui sõber pole noomijaks

vaid alati kiidab takka:

„Ära käsumeelseks hakka!“

Sinul pole alandlikkust,

seda ustavate rikkust,

mis Jumala Sõna hindab

ka siis, kui see pattu näitab.

Sinul pole Kristuse meelt,

mis talitseks osavalt keelt.

Sul pole tõelist armatust,

mis sõpradel tooks rõõmustust.

Sa ei hooli madalusest,

Kristuse ohvrimeelsusest,

sest võimurohkust ihaldad,

seepärast teisi kavaldad.

Kuid Loojal teada su mõtteid

ning su salajased võtteid,

kuis Pühakirja väänata

ja tõeteelt kõrval käänata.

Su pühadus saab teotuseks

ja su valgus pimeduseks,

sest sa põlgasid noomitust,

Looja avatud armuust.

On ketseritel parem järg,

neil peas on kord õiguse pärg

aga sinu võim ja vara

põlevad siis tuhaks ära!

Miks veel nead oma sõpra,

kes näitab su kohta nõrka?

Aeg on nüüd meelt parandada,

end Looja ees alandada.

Miks veel Looja käsku põlgad,

Teda nõnda ära salgad?

Käes on aeg patust loobuda,

isemeelsusest pöörduda

Jumala Sõnade alla,

siis on taevaluugid valla –

põleb südamest patt ära,

sind tervitab tõe sära!